Ülejõel asuva Paide Linnameeskonna treeningkeskuse muruväljakutel järjekorras juba kolmandat korda maha peetud laste jalgpalliturniir Exmet Ülejõe Karikas tõi seekord platsile 24 võistkonda üle Eesti. Kolmel võistluspäeval mängiti välja karika- ja medalikomplektid ligi 400 lapse osalusel.

2012.-2013. aastal sündinud poistel turniiri võitis kuldse karika esimest korda Paides võistelnud Pärnu JK Vapruse kollane võistkond, kelle ridadesse kuulus ka turniiri parima mängija karikaga koju läinud Rasmus Savi. Hõbedased auhinnad teenis JK Tabasalu esindus ning turniiri parima väravavahi autasu pälvis nende kindamees Valter Luure. Kolmandale kohale platseerus selles vanuseklassis Tallinna FC Flora valge meeskond.

2014.-2015. aastal sündinud poiste turniiril näitas taas kindlat minekut Viktor Metsa ja Rauno Kööbi juhendatud Paide Linnameeskonna U11 võistkond, kes on osalenud kõigil Exmet Ülejõe Karika turniiridel ning igal aastal oma vanuseklassi võidu võtnud. Ainsagi kaotuseta läbi turniiri purjetanud võistkonnast valiti kogu turniiri parimaks mängijaks Ats Kõll, kes on viis selle trofee oma auhinnariiulile samuti kolmandat aastat järjest. Hõbedasele teisele kohale tuli selles vanuseklassis Harju JK Laagri võistkond ning pronksise karika viis Lääne-Virumaale Rakvere JK Tarvase esindus, kelle väravavaht Aleksander Kruup teenis välja turniiri parima autasu.

Kõige pisemate, 2016.-2017. aastal sündinud poiste turniir ehk Ülejõe Karika kolmas mängupäev kujunes tõeliseks katsumuseks nii mängijatele, pealtvaatajatele kui korraldajatele. Kui eelmised kaks turniiripäeva said peetud vahelduvate vihmahoogudega, ent üldiselt soojas ja kohati päikeseliseski ilmas, siis kõige pisemate pallivõlurite turniiri külastas pärastlõunal kohamängude alates maruline vihmavaling, mis muutis Ülejõe keskuse muruväljakud kümnekonna minutiga miniatuurseteks järvedeks, kus poisid pahkluuni vees kahlasid ning mäng jalgpalli üksnes palli olemasolu tõttu meenutas.

Et taevas sähvis ka pikne ja kõmises kõu, tuli korraldajatel kõigi osalevate klubide treenerid kokku kutsuda ning ohtlikuks muutunud olukorda arutada. Et väljakutel lainetas kõrge vesi, ent turniiri pooleli jätta keegi ei soovinud, valisid treenerid korraldustiimi välja pakutud lahendustest ühehäälselt välja variandi, kus medalimängudele jõudnud neli võistkonda sõidavad oma mänge pidama kunstmurustaadionile; kohtadele 5. kuni 12. mängivad meeskonnad aga selgitavad lõpliku paremusjärjestuse penaltilöökide turniiril. Nõnda pakitigi karikad ja medalid autosse ning kunstmurustaadionile sõitsid Harju JK Rae, Tallinna FC Flora kaks võistkonda ning Paide Linnameeskonna sinine võistkond, et seal auhinnalised kohad välja mängida. Lastele palju põnevust ja lõbu pakkunud penaltiseeriad ülejäänud pingerea väljaselgitamiseks mängiti aga maha Ülejõe vesimudastes tingimustes. Et lapsed olid üleni märjad ja mudased niigi, sai väravavahtide ja lööjate esituses näha hüppetõrjeid ja tähistusi, mis kuivemates tingimustes ehk sedavõrd emotsionaalsed polnuks ega nõudnuks igal juhul külili lompi hüppamist …

Kõige pisemate turniiri võitjaks krooniti ülipingelises finaalis Tallinna FC Flora valge meeskonna alistanud Paide Linnameeskonna sinine võistkond, keda juhendas Steven Pleesi. Võitjate võistkonnast tuli ka turniiri parima trofee pälvinud Joosep Teearu, mil hõbedasest FC Flora võistkonnast osutus turniiri parima väravavahi auhinna vääriliseks Ralf Samuel Arulepp. Kolmanda koha matšis alistas Harju JK Rae võistkond Tallinna FC Flora rohelise võistkonna.

Turniiri korraldaja Marek Tiits tõdes, et ehkki tänavusel turniiril oli kahetsusväärselt palju tegemist viimasel hetkel turniirist loobunud võistkondadega, läks ettevõtmine siiski taas suurepäraselt korda.

“Väga keeruline on sellise turniiri korraldaja elu, kui end juba kevadel turniirile kirja pannud võistkonnad loetud päevad või halvemal juhul isegi loetud tunnid enne turniiri algust alt ära hüppavad,” nentis Tiits. “Lisaks sellele, et peame ümber mängima võistluste formaadi ja ajakava, sest alati ei saa nii lühikese etteteatamisega kohale tulla ka varusse jäänud võistkonnad, peame lootma, et muudetud formaat ka teistele osalejatele sobib.”

Tiits lisas ka, et suviste jalgpalliturniiride turg on tihe ja konkurents suur. “Samal ajal peeti Tartus kultuuripealinna ürituste sarja kuuluvat lasteturniiri, mis samuti osalejate rohkusega ei hiilanud, ent et seal oli ka välisklubisid mängimas, siis mitu meile viimasel momendil äraütlemisega karuteene teinud klubi just seetõttu oma lapsed sinna viisidki. Eks ma seda ju mõistan, alati on vahvam mängida piiritaguste klubidega, end nendega võrrelda ja nende mängustiili kogeda. Konkurents on konkurents, tuleb lihtsalt järgmine kord ise parem olla,” nentis Tiits muigvelsui.

Tegelikult pidanuks ka Exmet Ülejõe Karikas olema ka tänavu rahvusvaheline, ent Paide sõpruslinna Perejaslavi poisid, kes mullu oma Paides käiguga ja siin võidetud pronksikarikaga südameid võitsid, ei saanud seekord kodumaalt tulema.

“See oli väga kurb lugu,” kõneles Marek Tiits. “Meil oli kõik kokku lepitud, nad pidid tänavu tulema koguni kahe võistkonnaga. Olime paika saanud majutuse, toitlustuse, isegi USA sõpruslinna Westminsteri inimeste poolt välja pandud suur rahaline tugi Perejaslavi poiste võistlusreisile oli meil tänu Karola Jaanofi innukale toimetamisele olemas. Ja siis, mõni nädal enne turniiri algust helistati mulle Ukrainast ning öeldi, et kõik, asi läbi, mitte ühtki meest ei lasta riigist välja, sest sõda ja mobilisatsioon kestavad … .”

Kas aga järgmisel aastal võib Perejaslavi poisse siiski taas Paides näha? Tiits arvab, et jah.

“Ma usun küll,” kinnitas ta. “See Kremli psühh-päkapiku peetav sõda saab peagi läbi, Ukraina võidab ning Perejaslavi poisid tulevad kindlasti taas. Ka Ülejõe Karika formaati muudame me pisut ning klubi paigutab 2025. aastal turniiri korraldusse suuremaid ressursse ja tähelepanu. Läheme ainult paremaks!”