Paide Linnameeskonna kodulehekülg avaldab täismahus Järva Teataja artikli klubi lähiaastate plaanidest. Küsis Kuido Saarpuu, vastajateks on Paide linnameeskonna president Veiko Veskimäe ja tegevjuht Jaanus Pruuli. 

Paide linnameeskonna lähiaastate plaanideks on Paide riigigümnaasiumi juurde jalgpalliakadeemia avamine, uue jalgpallistaadioni rajamine, kunstmurustaadioni katte vahetamine ning teisaldatava sisehalli ostmine talvisteks treeninguteks. Juba sel sügisel saab kunstmurustaadion valgustuse, millest on kümme aastat puudust tuntud.

Sedavõrd uhke jalgpallilinnaku rajamisel on üks eesmärk: pakkuda noortele parimaid võimalikke tingimusi ja kasvatada endale tipptasemel väärt järelkasvu. Kui tingimused on kehvad, pole ka lootust siit uute Ragnar Klavanite (Viljandist pärit Eesti jalgpallikoondise kapten, kes mängib Inglismaa kõrgliigas FC Liverpooli ridades) sirgumiseks.

Kuivõrd tõenäoline on, et Paide praegustest noortest sirguks mõni Ragnar Klavan?

Uut Ronaldot või Messit ei pruugi Eestist sirguda väga pika aja jooksul. Uus Ragnar Klavan võib ilmselt tulla ka Paidest, Koerust, Järva-Jaanist või mõnest teisest Eesti nurgast. Klavani edu taga on väga suur töö, pühendumine ja teadlik enesearendus ning karjääri planeerimine.

Kui mõelda tagasi lõppenud jalgpalli EMi peale, siis mis riik seal ilma tegi? Island! Riik, kus on 300 000 elanikku ning lisaks jalgpallile kõrgel tasemel esindatud ka teised pallimängualad. Vaadakem kasvõi statistikat, palju neil on kõrgliiga mängijaid üle Euroopa erinevates suurtes jalgpalliriikides või kuidas nad rahvuskoondisega mängivad. See pole niivõrd valimi küsimus, sellise saavutuse taga on sihipärane töö. Ühtegi last ei lasta üldisemas mõttes riigi spordisüsteemis kaotsi, kõik püütakse tuua treeningute juurde ja spordi juures hoida. Teatakse, et sportlik laps on terve laps, sportlik laps saab koolis ja elus, sh hilisemas pereelus, hästi hakkama.

Seega vastus küsimusele on laiem – üks asi on rääkida “tõenäosusest” ja hoopis midagi muud on tegeleda tingimustega tõenäosuse parandamiseks. Spordiklubina näeme, kui oluline on, et lastega tegeleks õppinud ja haritud treener juba hilisemas lasteaia tasemes. Meie klubi suund on tuua laste ette üha enam pedagoogilise hariduse saanud treenerid. Sealt tuleb tohutu vahe – enam ei piisa sellest, et juhendajal oleksid vaid head jalgpallitehnilised teadmised või ta oleks tore kaaslane.

Samuti on oluline, et lapsed liiguksid eri vanuses eri treenerite käe alla. Ei ole võimalik, et üks treener võtab enda hoole alla lasteaialapsed ning kasvatab neid 18. aastaseks saamiseni. Ei ole reaalne, et üks inimene on kõigis vanuseastmetes piisavalt pädev ja me näeme, et tuleb spetsialiseeruda mingile vanusegrupile.

Kuhu tahate järgmiste aastatega siinse treeningbaasi osas jõuda?

Meie sooviks on luua Paidesse üks Eesti jalgpalli tippkeskus. Vaadates tänast pilti, siis Paides on olemas 2008. aastal ehitatud kunstmurustaadion. Puuduvad aga katusega tribüünid ja valgustus. Kunstmuru valgustus on projekt, mis on kõige lähemal – valgustid on tellitud ja tööd on planeeritud selle aasta oktoobri lõppu. Tööde maksumus oleneb detailselt lõpplahendusest ja jääb 100 000 euro suurusjärku. Põhikulu kannavad Eesti Jalgpalli Liit ja Paide Linnameeskond. Oma osa on siin ka loomulikult Paide linnal.

Järgmise sammuna on kiiresti vajalik olemasolevate staadionite juurde rajada ajutised katusealused. Tuule ja vihma käes jalgpalli vaadata on sedavõrd ebamugav, et inimesed ei tule tihti väljagi mängudele. Katusealuste ehitamine peaks plaani kohaselt jääma 2017. aastasse.

Tänase Linnastaadioni osas on seis selline, et mängime juba aastaid seal tegelikult nö eriloaga.

Esiteks on staadion oma mõõtmetelt liiga väike, teiseks pole seal nõutavat arvu pealtvaatajakohti ega statsionaarseid katusealuseid tribüüne ja kolmandaks puudub staadionil pesemisvõimalustega staadionimaja. See, et mängijad jooksevad veerandtunnise vaheaja jooksul ühisgümnaasiumisse pesema, ei ole Premium liiga reeglite kohaselt lubatud.

Meie nägemuses peaks tulevikus tänane murustaadion jääma treeningstaadioniks ning kunstmurustaadioni kõrvale peaks kerkima uus, algusest peale jalgpallistaadioniks mõeldud staadion (eeldatav maksumus projektile on 500 000-600 000 eurot). Kahe staadioni vahel peaks olema ühtne tribüünimaja, kus on olemas ka olmeruumid. Väga olulise sammuna näeme ka seda, et talviseid treeninguid silmas pidades tuleb kunstmurustaadioni peale rajada teisaldatav kilehall (maksumus ca 500 000-700 000 eurot).

Klubi tulevikku silmas pidades on vahest kõige olulisemgi teema, millega tööd teeme Paidesse 2018. aastaks rajatava riigigümnaasiumi juurde jalgpalliakadeemia loomine. Mängijad tuleksid siia kooli ja treenima üle Järvamaa ja Kesk-Eesti ning mängima Paide Linnameeskonna U17 ja U19 võistkondades. Täpne kontseptsioon on linna ja haridusministeeriumiga juba praegu täpsustamisel, kuid õppekava peaks olema selline, et noored jalgpallurid saaksid mõnel nädalapäeval ka kaks korda päevas trenni teha.

Uus murustaadion peaks valmima 3-5 aasta perspektiivis, sisehalli on akadeemia poistele vaja hooaja pikendamiseks esimesel võimalusel. Kunstmuru kasutusajaks peetakse kümmekond aastat. Hea hooldusega saab seda aega pikendada, kuid kolme-nelja aasta jooksul tuleks olemasolev kate välja vahetada.

Kokkuvõtvalt – me soovime, et Paidest saab Kesk-Eesti jalgpallikeskus.

Nii, et siia kulub julgelt üle miljoni euro?

Finantse tuleb alati täpselt lugeda. Eks suurusjärgud annavad aimu nii vastutusest kui kohustusest. Me kindlasti ei eelda, et kõik need investeeringud peaks tegema näiteks Paide linn üksinda. Paide linnameeskonnal on olemas hulk kaasaelajaid ja toetajaid. Õla on valmis alla panema ka jalgpalliliit. Lisaks on variandiks kaasata alati ka tugevalt kogukonda ja teha näiteks ühisrahastuskampaaniad nagu Tartus Sepa tänava staadioniga hea eeskuju tehti (staadioni kordategemiseks koguti raha ruutmeetrite haaval staadioni mahamüümisega).

Kui me tahame, et jalgpalliklubil Paide Linnameeskond oleks Eesti tasemel tippmeeskond ning et meie lastel on võimalus saada uuteks Ragnar Klavaniteks, siis me peame panustama. Niisama lõbusat kodukootud jalgpalliringi me teha ei taha.

Järvamaa elanike arv väheneb 1000 inimest aastas. Miks panustada tühjenevasse maakonda?

Elanikkonna vähenemine on probleem, millega tuleb meil tegeleda kõigil ühiselt. See ei ole ainult poliitika või ettevõtlus või inimesed eraldiseisvalt. Meie jaoks ei ole jalgpalliklubi eestvedamine vaid jalgpalliklubi eestvedamine. See on üks suur ja samas raske võimalus panustada Järvamaa kestmisse.

Suurem osa klubi juures olevad inimesed on kas siit pärit või on maakond või jalgpall neile muudel põhjustel armas. Jalgpalliklubis on meil tänasel päeval tööl 15 inimest. Kõik need inimesed töötavad Järvamaa heaks. Jalgpalliakadeemia loomisel toome siia inimesi veelgi juurde.

Omavalitsused peavad panema paika strateegia, mida ja kuidas teha, et inimeste väljavool pidurduks. Kriitiline olla on väga lihtne, kuid järsult öeldes – halamine tuleb lõpetada! See on küll kujundlik väljend, kuid ega augu lappimisega midagi iseenesest paremaks ei tee. Teha on vaja suuri asju, peab olema julgust ja olema visioon.

Lõpuks on see kõik ka kogukondlik otsus. Kas vireleda ja hädaldada või hakata lõpuks tööle. Kohalikul tasandil on omavahel kembeldud piisavalt kaua – me ei näe, et see enam kuhugi viib.

Millises seisus on Paide linnameeskond oma noortetöö osas?

Kui viis-kuus aastat tagasi oli Paide linnameeskond vaid üks meistriliiga meeskond ja noortetöö puudus täielikult, siis tänaseks päevaks oleme loonud süsteemse organisatsiooni. Selle alusel oleme selgelt identifitseerinud oma territooriumi (Järvamaa ja sellega külgnevad alad) ja detailselt noortetöö läbiviimise (hajaasustusega piirkondades treeningkeskuste kaupa). Klubi tegutsemispiirkonnas elab ca 40 000 inimest.

Hetkel on meil neli treeningkeskust (Paide, Türi, Koeru ja Tapa). Treeningutega alustame just praegu ka Järva-Jaanis. Kokku on klubil hetkel 19 noortegruppi milles osaleb Järvamaal ja Tapal ca 450 last. Palgalisi noortetreenereid on kümme. Igapäevane töö käib selle nimel, et treeningkeskustes tehtavat tööd üha kvaliteetsemaks saada.

On reaalne, et saate noorte hulka veelgi suurendada?

Laste arv peaks kindlasti suurenema. Eelduseks on see, et peame oma tööd (kõik spordialad) maksimaalselt hästi tegema. Toon uuesti välja Islandi näite ehk ükski laps ei tohiks spordi jaoks kaduma minna. Tähtis pole ise see, millisest spordialast me räägime.

Oleme klubis treenivate noormängijate arvu kasvu osas optimistlikud. Vanemad vanusegrupid on meil olemas vaid Paides. Meie edasiseks plaaniks on üle aasta avada uus treeninggrupp ning olemasolevatesse gruppidesse lapsi juurde võtta ja nii igas treeningkeskuses.

Lastevanematele peate jalgpalli endiselt palju välja reklaamima?

Jalgpall tervikuna on piisavalt tuntud, aga loomulikult peame me ka teiste spordialadega konkureerima. Me teeme seda hea meelega – läbi kvaliteedi. Oleme alati linnameeskonnas välja öelnud, et tahame oma kasvandikele pakkuda võimalust treenida tipptasemel treenerite juures ja mängida tippjalgpalli.

Kui meie treenerid ei teeks algusest peale oma tööd täie professionaalsusega ja klubil poleks oma tööst terviklikku nägemust, siis tegelikult võtaksime lapselt selle võimaluse ära.

Noortesüsteemist järgmine samm on esindusvõistkond, mis peab tulevikus mängima liiga esikolmikus. Sealt edasi tuleb koondis ja välisklubid.

Korraks veel laiemaks minna – sport on alati ka kogukonna projekt. Isegi kui selline laps leiab endale teise tee, ütleme, et õpib arstiks või turundusinimeseks, siis võib vabalt juhtuda kunagi on ta klubis turundusjuht või meeskonnale aktiivne kaasaelaja.

Duubelvõistkonda on mõni oma noor juba jõudnud?

Sel aastal on Liivo Leetma treeninggrupist jõudnud Paide linnameeskonna duubelvõistkonda neli noormeest – Rait Õlge, Uku Lattik, Kert Kendaru ja Mattias Sapp, kõik 15 aastat vanad.

Kui kõik läheb hästi, siis kas needsamad noormehed võivad paari aasta pärast esindusmeeskonda jõuda?

See on eesmärk.

Tulles tagasi tänase klubi noortetöö alguse juurde, siis meil ju oligi paar aastat tagagi kaks võimalust: lõpetada esindusmeeskond ära ja panustada vaid noortele või hoida esindusmeeskonda mujalt tulnud mängijatega liigas tasemel kuni enda järelkasv järgi jõuab. Meie valisime teise variandi.

Oleme suutnud esindusmeeskond hoida heal tasemel Premium liigas mängimas. Kui meie enda poisid ühel päeval sinna jõuavad, pole neil midagi häbeneda – nad saavad Eestis tipptasemel jalgpalli mängida ega pea selleks minema Paidest ära Florasse või Levadiasse.

Mis tasemel linnameeskond esinema peaks, et noorel oleks motivatsioon esindusvõistkonda pürgida?

Hästi üldise hinnanguna ma arvan, et tänane tase on piisav. Klubipüramiidist sirguvale noormängijale peaks olema esmalt tähtsam asjaolu, et areneda väga heas keskkonnas ja seejärel fakt kas mängitakse tiitli peale või mitte. Meie noored peavad harjutama võrdväärsetes tingimustes nende noormängijatega, kes teevad sama tööd Tallinnas või Tartus.

Enam ei ole valik, et siis Paide linnameeskond kukuks Premium liigast ära?

Seda küll. See on oluline.

Premium liigast kasvõi paariks aastaks kõrvalejäämine tähendab, et teatud kogemus – olgu selleks kasvõi kodumängude korraldamine või mängijate karjääride planeerimine, kaob ära.

Täna meie trennides harjutavad poisid peavad selge sihina nägema, et nende esimene suurem väljund on Eesti tasemel jõudmine Paide linnameeskonda.

Linnameeskonna tuumikjõud on teil Tallinnas. On see pluss või miinus?

Arvamusi selles osas on kindlasti palju. Meie näeme seda sportlikus võtmes eelkõige nii – suureks sirgunud lapse vanemale on see kindlasti pluss. Esindusmeeskond treenib nädala sees Tallinnas ning kui lapsevanem saadab oma lapse näiteks edasiõppimiseks pealinna gümnaasiumi või ülikooli, ootab noormängijat pealinnas ees oma kogukond. Ta võetakse seal vastu ja tema eest hoolitsetakse, ta saab trennis käia – sellisel mängijal on suures linnas raskem oma teelt eksida.

Klubi juhtimise ja muus osas tuumiku mõttes ei näe me vahet, kas suurem osa inimesi on hajutatud mööda Järvamaad või mööda Eestit.

Võimalust, et esindusmeeskond hakkaks Paides treenima, me lähiaastatel ei näe. Kas see üldse ongi vajalik – küll tulevik näitab!

Alaliit peab Paide plussiks pealinna ja lennujaama lähedust

Eesti jalgpalli liit näeb ette, et lähiaastatel teeb harrastajate arv järjekordse kasvu. Erand pole ka Järvamaa ja Paide linn, mille pluss on hea asukoht.

Jalgpalli Liit valmistas 2011. aastal ette infrastruktuuri pikaajalise arengukava. Avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht ütles, et tänavu on liit korraldanud maakondades kohtumisi, kus on täpsustanud kohalikke vajadusi ehk arengukava üksikasju.

Järvamaal oli koosolek 13. mail, kutse said kõik omavalitsused, maavanem, jalgpalliklubide ja spordiobjektide juhid.

Uiboleht lisas, et kohtumisel tuli kõneks statistika: Järvamaal harrastab jalgpalli 2,65% elanikkonnast, aga eesmärk on  jõuda 4-5%ni. Lääne-Euroopas ja Skandinaavias pole haruldane, kui see protsent on 7 juures, Saksamaal suisa 12. «Järvamaal on 28 väljakut, millest üks kunstmuruväljak ja kaks minispordiväljakut. Samas on maakonnas puudu esindusstaadion ja jalgpallihall,» täpsustas ta. «Eestis on  jalgpalliväljak iga 9500, aga Soomes on iga 1500 inimese kohta. Arvestades, et harrastajate hulk suureneb lähikümnendi jooksul märgatavalt, siis on tarvis parandada jalgpalli kättesaadavust ja ka väljakute kvaliteeti.»

Eesti spordiregistri andmetel on Järvamaal 595 jalgpalliharrastajat, samas kui 2009. aasta lõpu seisuga oli neid vaid 232. Samasugust suundumust on Mihkel Uibolehe andmetel näha igal pool Eestis. Näiteks on  jalgpalli harrastavate noormeeste hulk hoolimata üldisest elanike arvu vähenemisest kahekordistunud: 2009. aasta lõpus oli  neid 7610, praegu on 14 259.

Kogu infrastruktuuri arengu plaanimisel tuleb kohalikele inimestele luua elementaarsed sportimisvõimalused, teisalt on tarvis arendada ka tippnoori (U17 Eliitliiga) ja profijalgpalli.

Uibolehe selgitusel tähendab UEFA teise kategooria staadion seda, et Paides saab pidama noorte ja naiste EMi valikmänge, samuti klubide eurosarja kohtumisi. «Seejuures on Paide pluss lähedus pealinnale ja lennujaamale,» rõhutas ta.

Uiboleht ütles, et kõik eespool nimetatud infrastruktuuri arengud käivad käsikäes teiste arengutega, näiteks U17 eliitliiga võistkondade arvu suurendamine ja klubi kasvatud mängijate toetamine alates järgmisest aastast, mis on üks samm selles suunas, et viie aasta pärast olekid kõik Premiumi liiga klubid täisprofessionaalsed. 

KOMMENTAAR
Siret Pihelgas
Paide linnapea

Igal spordialal on suureks kasvamise võimalused olemas, kuid see oleneb ala eestvedajate tööst, panustamisest ja tahtmisest. Paide linnameeskonna juhtkonnal ongi ambitsioonikad plaanid. Osa neist on juba täitunudki. Võtame näiteks noortetöö, mis on viimastel aastatel hoogustunud üle Järvamaa.

Linnameeskond võib küll mängida meistriliigas, aga kui järeltulevat põlvkonda pole, siis pole see ka jätkusuutlik tegevus. Hindan linnameeskonda just seetõttu, et nad panustavad meie noortesse professionaalsete treenerite, võistluste ja laagritega. See pole niisama huviring.

Jalgpalliakadeemia mõte on hea. Oleme sellest põgusalt rääkinud ka haridusministeeriumi esindajaga. Esimene ametlik kokkusaamine on 24. oktoobril. Loodan, et leiame kooli õppekallakutes ühisosa.

Mulle meeldiks, kui linnameeskonna plaanid täituksid. See on üks võimalus tuua linna noori ja meelitada siia külalisi-turiste. Vaadake, mis toimub Pärnus nende mitmepäevaste jalgpalliturniiride ajal. Kindlasti peaks ka muu infrastruktuur ajaga kaasas käima, pean ennekõike silmas majutuskohti.

Ei tasu arvata, et Paide linn paigutaks linnameeskonna plaanidesse tohutuid summasid ja eelistaks üht meeskonda teisele. See ei ole nii. Nad lihtsalt ise on niivõrd tublid, et ajavad suurema osa rahast välja.

KOMMENTAAR
Alo Aasma
Järva maavanem

Järvamaa on alati olnud ja on ka edaspidi unistuste täitumise maa. Oli ta «Tões ja õiguses» Andresele, oli ta Põhjaka poistele, kes tahtsid teha Eesti tipprestorani. On arvamusfestivali tegijatele, kel on unistus parandada Eesti ühiskonda. On olnud Paide linnameeskonnale, kes liigavõit liigavõidu järel jõudis meistriliigasse.

Veiko Veskimäe, Eesti üks edukaim teedeehitaja, ütles väga õigesti, et aukude lappimisega kaugele ei jõua. Esimene reaktsioon oleks muidugi öelda, et linnameeskonna meestel on pea pilvedes ja nad mõtlevad liiga suurelt, kuid vaadake nende portfooliosse, mis nad juba teinud on!

Kindlasti on Paides jalgpalli eelisarendatud ja eks seda ole paljuski asja eest kritiseeritud ka, kuid mingid prioriteedid tuleb seada ja keda siis veel eelisarendada kui mitte neid, kes ise kõige rohkem selle nimel vaeva näevad.

Mis mulle linnameeskonna puhul hirmsasti meeldib, on see filosoofia ja suure pildi nägemise oskus, nii nagu Pohlak (Aivar Pohlak, Eesti jalgpalli liidu president – toim) räägib, kuidas jalgpall ühiskonda liidab, on ka linnameeskonna filosoofia palju aatelisem ja laiapindsem kui karikad või tulemused.

Olin kümme aastat tagasi vabatahtlikuna linnameeskonna eduloo alguses, tassisin aastast aastasse ja liigast liigasse kokku üle 500 tunni kõlareid ja lasin muusikat ning nägin seda imet väga lähedalt, mistõttu ma ei kahtle, et suur osa sellest unistusest saab teoks.